See oli vist nüüd esmaspäev ehk eile kui otsustasin tööd otsima minna, et paari nädala pärast siit külmast jeehat tõmmata. CV-d näpus, kaart taskus võtsin sihi baaride suunas. Olin umbes pool tundi jalutanud kui olin eksinud. Siin Aussis kõik on nii sõbralikud ja mingi mees tuli kohe juurde ja küsis, et kas ma otsin midagi. Ma ütlesin, et jah - tööd. Ta ütles, et teab, et üks koht otsib baari töötajaid. Küsis, et kas ma tahan, et ta sinna helistaks, et tal kodus on number. Tegin kiire hindamise, et aru saada, kas tegu on kirvemõrtsukast vägistajaga ja sain aru, et ei ole. Jalutasime siis tema poole ja ta otsis numbrit, aga ei leidnud. Siis ta pakkus, et ta võib minuga sinna jalutada, et siis ma ei eksi ära jälle. Läksime siis koos ja kohapeal küsiti, et kas mul CV on. Andsin siis oma tuunitud CV neile ja tundus, et sobib. Paul on muide selle mehe nimi, ta ka kunagi töötas samas kohas - selle baari nimi on Village Belle.
Andsin CV ära ja kui tagasi jalutasime, siis u 5 minutit hiljem helistati ja kutsuti mind intervjuule. Läksin siis tagasi ja sain nö proovima. Neile pidid seal eestlased väga meeldima, sest me nii tublid ja tragid :)
Kolmapäeval kell 19.00 lähen proovima, aga vb pean aega muutma, sest mul 3.30 alkoholimüügiloa kursus.
Homme hommikul lähen uurin.
Sellega siis lõppes mu tööotsing. Kui sinna kohta tööle saan ja mulle seal meeldib, siis jään paigale paariks nädalaks, et veits rahhi koguda, et edasi saaks liikuda.
Õhtul kell 18.00 hakkas meil hostelis tuur. See hostel on üldse väga vinge, siin nii palju tegevusi, aga sellest lähemalt veidike hilhem.
Käisime pingviine vaatamas. Nad tulevad öösel ookeanist ja lähevad kivide vahele tuduma. Jube äge oli, nad on nii armsad, aga teevad hästi kõva kriiskavat häält. Sellel tuuril sattusin punti ühe saksa tsikiga, kelle nimi on Ricarda, ta tuli ka siia täitsa üksi. Ta on täitsa lahe, enne mulle saksa inimesed väga ei sümpatiseerinud, aga ta on siuke oma ja kannatab alkoholi ka, see on ju väga tähtis. Ta tahab siin auto osta ja koos põhja poole trippida. Ta on nõus ise üksi auto eest maksma, kui me bensiini raha pooleks teeme. See oleks mulle ok, sest ega selle poole autoga ei ole kummalgi meist midagi peale hakata.
Pärast jalutustuuri käisime alksipoest läbi ja ostsime goon-i. See on siis eestlastele nagu pakivein. Tulime tagasi hostelisse, siin on suur ühistuba, kus võib kella 2ni öösel alkoholi tarbida ja see on väga popp koht. Kõik tšillivad ja ajavad juttu ja väga mõnus on. Eestlasi õnneks ei ole peale minu, aga eks need hoiaks nagunii omaette ka.
Võtsime meiegi oma pakiveini ette koos saksa tsikiga ja meiega oli ka üks neiu Araabiast, kes põhimõtteliselt kodust jalga lasi, temast ka kirjutan natuke hiljem. Aga peab tunnistama, et meil ntx Eestis on ikka väga vedanud, Araabias ei või naised autotki juhtida
Kahjuks Araabia naised ei togi ka alkoholi tarbida, seega ega Eman väga kaua vastu ei pidanud, kui ta üritas alksitada nagu Euroopa naine nii et õhtu lõpuks pidime ta tema tuppa vedama ja tuttu panema.
Pärast tulime tagasi alla ja siis sattusin päris suurde saksa seltskonda, aga siis juhtus midagi väga imelikku. Nad kõik rääkisid AINULT inglise keeles, sest mina ei saanud saksa keelest ju aru. Üldjuhul teevad teised rahvused ka nii, aga pöörduvad ikka oma keele juurde tagasi umbes 15 minuti pärast kuna see on mugavam.
Aga nii lõppeski minu teine päev Aussis, läksin tuppa tagasi ja panime Mr. New Zealandiga varbad vastamisi!
No comments:
Post a Comment