Alkohol, inglased ja kilpkonn

Reede oli hostelis huvitav päev. Kõigil oli tahtmine end mäluahviks juua, välja arvatud minul. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas ma mäluahvina oleksin võimeline sinna nari ülemisele korrusele ronima ilma, et mõne luu murraks. Juba kainena on see tükk tegemist, iga kord mõtlen, et see voodi kukub peale mulle ja siis jääb minust vaid üks märg plekk järgi. 

Pealegi olin ma reedel nii väsinud sellest, et tänu bändile olin maganud iga öö ainult paar tundi. Kui ma linna pealt tagasi jõudsin, siis Mr. NZ oli juba aktsioonis ja uuris, et mis ma õhtul teen. Et all hoovis toimub grillimine (varjunimega joomine). Kuna ma süüa ikka veel väga palju ei taha, siis otsustasin, et grillida ma ei viitsi, aga igaks juhuks käisn alksipoes ja ostsin omale 4 l pakiveini, see on ainuke jook, mida minusugused siin lubada saavad endale kahjuks. Köögis on kõik külmkapid ühesugused pakiveine täis ja alati läheb aega enne kui enda oma leiad, igal asjal peab külmkapis olema nimesilt küljes, kui ei ole, siis võetakse kohe ära. 

Tagasi jõudes käis ühistoas ja hoovis selline möll ja kahjuks olid siin ka inglased - vabandust, inglise naised. Tegelikult ei saagi neist naisteks kutsuda, sest ükski endast lugupidav naine ei lase veini otse pudelist ja ei kisenda samal ajal mingeid roppusi ega näita privaatseid kehaosi. 

Seega otsustasin, et las Mr NZ tsillib nendega, ma otsin omale väheke asjalikuma seltskonna. Võtsin punti ühe Hollandi tsikiga - Lottega, ajasime juttu ning võtsime paar klaasi veini. Tema on juba terve aasta ringi reisinud Austraalias ja oli tagasiteel koju. 

Need inglise inimesed on ikka täiesti kohutavad, eriti naised. See milliseks nad muutuvad kui joovad, no ma ei näinud sellist jubedust isegi mitte Gran Canarial urkabaaris töötades. Kui välja arvata üks inglane, kes pärast väga hirmsat tantsunumbrit baariletil baaris asuvasse külmkappi kukkus. 

Suurem punt läks linna peale lällama (raha kulutama), mina aga jäin siia pisema seltskonnaga. Kell 2 ma juba magasin saripuuksutaja ja tema prouaga magusat und. 

Hommikul kui ärkasin oli toas selline alkoholi hais, et ma jäin kohe täis. Mr NZ oli end ikka korralikult alkoholiga läbi immutanud. Pole ime, et paarike juba kell 8 toast välja jooksis ja mina pidin siis kindlaks tegema, kas Mr on elus või surnud. Kasutasin vana head "jalatalla kõditamist" - liigutas, seega elus.  

Mr. NZ oli alles täiesti mäluahv, ajas end siis narist püsti ja tegi hüppe põrandale. Mõistlik. Hüppe oli aga vist liiga loksutav ja seega viskas ta end mõneks ajaks põrandale pikali, aluspesus nagu tal ikka kombeks on. Oli seal maas nagu väike kilpkonn ja ainult ägises ja lalises. 

Loomulikult oli tal mäluauk, aga oli midagi, mida ta ei saanud unustada. Ta suutis ära rääkida ühe nendest hirmsatest inglise naistest! Kuigi ega selleks, et inglise naist ära rääkida pole vaja muud kui ta täis joota :D Kahjuks see kindlasti sisimas väga tore neiu (nali) lahkus hommikul ja siis oli meil kõigil siin palju nalja nende kulul. Tegelikult on siiani! :)

Päris hirmus on ikka vaadata, kui inimesed end loomaks joovad ja hommikul meenutavad asju ja sündmusi, mida kaine peaga elusees ei teeks. 

Aga täna on juba pühapäev ja ilm on ilus, kuigi see võib muutuda iga 5 minuti tagant. Praegu on aga päike väljas ja lähen välja, teen väikese päevitamise ja loen raamatut.