Nii palju siis minu plaanist randa mõnnatama minna, 2 meest ka tuli kaasa.
Kui olin teinud oma kadumistriki ühisruumist oma tuppa teisel korrusel ja toast välja jalutasin, et randa minna, siis ülla ülla, kes jalutas mulle koridoris vastu? Iirlane, tuleb välja, et meie toad on üksteisest vaid 3 toa kaugusel, vaat kui vahva. Ta küsis, et kas ma lähen randa ja et kui sobib, siis tuleb ka. Kuna ma olen siin nii tore inimene, siis ütlesin, et miks mitte, aga kutsusin igaks juhuks ka Mr. NZ kaasa.
Iirlane oli rannas vast pool tunnikest ainult ja läks siis jalkat vaatama kesklinna. Enne jõudis aga ilusti pakkuda, et kas võib mulle seljale kreemi panna, et ma ära ei põleks. Ma ütlesin et ikka võib, kreemitas siis nii nagu homset ei oleks. Pakkus, et võib jalgu ka kreemitada, aga ütlesin, et sellega saan ise hakkama.
Kui ta ära läks jäime Mr NZ-ga kahekesi. Temaga on normaalne koos väljas käia ja tsillida, talle meeldib ka lugeda ja ma arvan et terve tunni me omavahel midagi ei rääkinud. Mõlemad lugesime oma raamatuid ja päevitasime. Vahepeal õpetasin talle ka paar väga vajalikku eestikeelset sõna nagu vutipea, satipea ja tere. Nüüd olen tagasi ühisruumis, lõpetasin just porgandite söömise ja mõtlen, et mis edasi teen. Kell 20.00 hakkab siin keegi esinema jälle, mingi bänd vist, nii et saab lõbus olema.
Sakslased peaksid ka selleks ajaks tagasi olema. Käisin enne poes ja ostsin ühe šokolaadikoogi kohe selleks puhuks, et rändureid kostitada :)
No comments:
Post a Comment