Mind kutsus kohtama armeemees Josiah. Vabandust, aga nimi on juba vale, kuid otsustasin siiski minna because never say no to free food!
Ta tegi ettepaneku minna ühte Hiina restorani, millega olin nõus. Kui meie kohtingupäev kätte jõudis, siis selgus, et ta tahab seal restoranis kokku saada, mille peale teatasin, et ma ei sõida, et äkki kohtume kaubanduskeskuses, kus töötan, et mul sinna kergem tulla ja et väljas juba on pime ka, et ma ei taha üksi kuskil kooserdada. See oli öeldud tagamõttega, et kuule ole meheks ja tule mulle järgi nagu iga teine normaalne mees, aga ei. Ta oli nõus, et kohtume kaubanduskeskuses.
Enne kohtingit jõin Reneega ära kaks klaasi veini kuna kaine peaga kindlalt ei saa sellisele kohtingule minna.
Seadsin sammud siis bussi peale ja kahjuks jäin bussist maha ning järgmine oli tulemas poole tunni pärast. Saatsin siis sõnumi, et jäin bussist maha, et võin keskusesse kõndida, aga et see võtab umbes 20 minutit aega. Üksi. Pimeduses.
Ta saadab sõnumi vastu, et kas ma siis tahan et ta mulle järgi tuleks või? Ma vastasin, et oleks tore küll. Tuleb siis vastu ja esimene küsimus kui autosse istusin oli, et millal ma siis auto ostan. Tahtsin talle vastu vahtimist anda, kuid hoidsin end tagasi.
Jõudsime siis restorani ja ta ei lasknud mul üldse menüüle keskenduda vaid ainult vatras endast. Teenindaja käis 2 korda küsimas, et mida me juua soovime ja kas oleme toidu välja valinud. Peale poolt tundi tema vatramist saime siis lõpuks ka tellitud.
Kui toit kohale jõudis, siis ta sõi nagu siga, mille peale mul hakkas kohe väga piinlik. Seamoodi söömist saatis teda ülistav jutt. Enda sõnul on ta armee James Bond, superspioon/Batman, kes on kõikvõimas.
Lõpuks viskas mul ta jutt nii üle, et ütlesin, et mis armeemees sa oled kuskil Austraalia baasis, minu isa on sõjas käinud ja võin sulle endale rääkida lugusid surnud beebidest, kes noaga on seina külge kinni löödud. See teda ei takistanud, ta jätkas juttu.
Terve aja jooksul ei küsinud ta mitte midagi minu kohta.
Kui kohting oli läbi, siis ta küsis, et kuidas ma nüüd siis koju saan? Ma teatasin, et tema viib. Õnneks viiski, kuid ta tahtis mind maha panna samas bussipeatuses, kus ta mind peale võttis, mille peale ütlesin, et mu maja on 100 meetrit edasi.
Kui olin kodu juures, siis ta ütles, et tal oli imeline õhtu ja ta nii loodab mind uuesti näha.
Ma lihtsalt seisin ja mõtlesin, et see ei ole võimalik.
Ta on mulle nüüd iga päev sõnumeid saatnud, kuidas ta mind igatseb. Tule taevas appi.
Tõsiselt, milline mees ei vii naist peale kohtingut koju vaid tahab ta jätta bussipeatusesse hilja õhtul kui on pime???
No comments:
Post a Comment