Pitsamees

Ma ei ole tükk aega midagi kirjutanud, nii et alustan kohe vürtsika jutuga. Ma ei tohi kirjutada, kellega see juhtus (üks minu sõbranna), kuid loo enda võin siia tema loal kirja panna.

Ühel neljapäeval jõime koos sõbrannaga koos veini ja peale paari, kolme, kuue pudeli hävitamist tuli meil tohutu söögiisu peale ja otsustasime tellida pitsa. Helistasime Domino pitsasse ja vastu võttis mingisugune noor mees väga neeldiva häälega. Tänu tarvitatud veinile tundus meile kohutavalt hea mõttena selle noormehega flirtima hakata telefoni teel ja tänu sellele saime ka soodustust toidule. Ütlesime noormehele, et kuule ole mees ja too ise toit kohale, et meile need indialased ei meeldi.

Umbes pool tundi hiljem on kopp kopp ukse taga ja suure elevusega jooksime uksele. Vastu vaatas Mr.Pitsa (ei mäleta nime). Hääl oli meeldiv küll jah, kuid kahjuks välimus ei läinud selle häälega kokku. Tegu oli tüüpilise irvhambast pitsamehega, kellel oli päästerõngas ümber. Ise pidas ta end muidugi überseksikaks. 

Minu sõbranna otsustas ta siis sisse kutsuda ja ajasime veidi juttu. Kuna mulle lollid ja koledad inimesed ei meeldi, siis ei viitsinud ma väga pingutada, et sõbralikku Sillet mängida. 

Kui ta oli diivani peal istunud 5 minutit teatas ta, et peab nüüd minema põrandaid pesema ja putka kinni panema, mille peale mu sõbranna ütles, et tule ikka hiljem tagasi veinile. Me mõlemad ei uskunud, et ta üldse tagasi tuleb ja valmistusime magama minema kui oli uus kopp kopp ukse taga ja Mr.Pitsa oli tagasi. 

Mina teatasin, et lähen magama ja jätsin sõbranna Mr.Pitsaga omavahele. 

Hommikul kuulsin, et mu sõbranna oli laskunud pitsa oma ahju panna. Aga üsna niru pitsa oli olnud jutu järgi.

Igatahes sõbranna jutu järgi on see tema elu kõige piinlikum moment, mida ta nüüd üritab unustada.

Piinlik tõesti. Päästerõngaga pitsamees ei tundu mulle isegi väga vindisena kuidagi ligitõmbav.