Üleeelmine laupäev käisin paari töökaaslasega linna peal pidutsemas. Käisime läbi kõikvõimalikud baarid, pubid ja klubid ning tantsisime ennast segaseks. Kõik kohad olid pilgeni inimesi täis ning jube higiseks ja kleepuvaks läheb ikka kui liiga kaua kuskil sees oled. Tegime siis väikse pausi ja läksime terrassile istuma ühes baaris kui äkki vaatas minust meeter kaugemal maas vastu 20 dollarit! Tegin kiired sammud ja haarasin raha ja läksime tagasi baari ning ainuke loogiline tegu oli osta tekiila shotte ning pidu läks edasi veelgi paremini.
Kogusin mitmeid numbreid ning sain tuttavaks ka ühe Uus-Meremaa noormehega, kes on 2 meetrit pikk. Endine vetelpäästja, kuid nüüd on ehitaja.
Ta liitus meie peoseltskonnaga ja kui kell lõi 5 või 6, siis kutsusin oma taksojuhi Colini järgi (jah mul on nüüd päris oma mitte-indialasest taksojuht siin, kes tuleb kohe kohale kui talle helistada) ning ütlesin, et vii mind koju, mulle aitab alkoholist. Ta juba teab, kus mu kodu on ilma ütlemata.
Hommikul ärkasin üles nii vara ja mõtlesin, et vist on vanadus peal, et enam ei maga pohmakaga ka kauem kui 10ni. Vaatasin telefoni ja sealt oli sõnum Uus-Meremaa kutilt, kelle nimi on Steele. Ta kutsus mind randa ja mõtlesin, et miks mitte ning peale kiiret hooratualetti olin valmis ning umbes 20 minutit hiljem oli ta ukse taga ja nägi välja nagu oleks taevast alla kukkunud. Mina seevastu ikka veel nats unesegane ja kindlasti joobes.
Hüppasime autosse ja algas sõit randa, millest kirjutan lähemalt järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment