Mitu kuud on töö juures iga hommik minu putkast möödunud Grumpy Gym Guy, kes nii nagu nimigi ütleb on pidevalt pahur ja tuleb jõusaalist.
Möödus mitu kuud ja ühtäkki nägin teda hommikul oma putkast eemal Boosti smuutit ostmas ja ta ootas järjekorras mu taga. Keerasin end ringi ja ütlesin talle, et tead mees, mis sa oled nii pahur koguaeg ja tere ei ütle vastu? Ole natuke viisakam!
Ta vaatas mind kohkunud näoga ja ütles, et ta ei ole kuri, ta on keskendunud sellele, kuidas sealt keskusest välja saada. Vaatasin teda lolli näoga ja ütlesin ahah ning õnneks sain oma smuuti kätte ja jalutsasin minema.
Järgmine päev nägin teda jälle putkale lähenemas ja mind tervitati naeratuse ja terega.
Päev hiljem ta juba julges minuga rääkida ja küsis, et kust ma pärit olen. Ma soovitasin tal arvata ja ta ütles, et ei tunne Euroopat eriti, et ainuke riik, mis talle pähe tuleb on Kasashtan! Ma hakkasin naerma ja ütlesin, et kas ma tõesti tundun nii karvane? Õnneks ta vastas ei. Ütlesin siis, et olen Eestist ja loomulikult ei koitnud tema peas miskit ning nagu ikka pidin seletama, et kus see riik on ja mis keelt me räägime ja palju meil inimesi on ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi.
Järgmine päev tuli ta jälle putkast mööda ja hakkas väriseva häälega rääkima ja sain kohe aru, et ta üritab mind välja kutsuda. Ja sealt see siis tuligi: "Kas tahad mõni päev äkki kusagil väljaspool tööd kokku saada?"
Ma ütlesin, et okei, täna peale tööd? Mille peale ta ehmatas ikka tõsiselt ära ja ütles, eeeeee oooooo ääääää okei hihihiihihii.
Leppisime siis kokku, et saame kell 6 ühes pubis kokku. Muidugi jäin ma 20 minutit hiljaks, aga õnneks ta ootas.
Aga nüüd siis noormehest lähemalt. Tegu on muusikuga, kuid kes õpib inseneriks nüüd kuna avastas, et muusikutöö ei too väga raha sisse ja kõhtu ei täida. Tema nimi on Drew ja ta on 32 aastane. Pikka kasvu ka ja roheliste silmadega.
Istusime pubis ja ajasime juttu ja tegu on ikka ühe VÄGA imeliku mehega, aga mulle just need imelikud meeldivad. Ta suutis isegi jagada minuga minu huumorit ilma, et nutma hakkaks või minema jookseks.
Ajasime ikka tükk aega juttu ja naersin nii, et peaaegu piss oleks püksi tulnud. Ma ei ole tükk aega ühegi mehega nii vabalt ennast tundunud.
Olime koos olnud juba oma 3-4 tundi kui jõudsime järeldusele, et on aeg koju minna ja Drew ütles, et ta viib mu ilusti autoga koju kui ma luban, et ma ta auto üle ei naera, et ta auto pidi igavene vana pann olema.
Mina kui suur autoekspert, kes teeb vahet ainult värvil, lubasin siis, et ei naera midagi. Jõudsime autoni ja minu meelest oli tegu täitsa normaalse autoga, ju see autoteema on ikka meestevärk, ma ei jaga seda.
Jõudsime koduni ja istusime autos kui nägin, et tal autos kitarr ja ütlesin, et kui tal aega siis ta võiks mulle õpetada, kuidas kitarri mängida. Ta teatas, et see väga lihtne. Astusime autost välja ja ta võttis kitarri ning hakkas seda mängima ning laulma.
Seisin nagu puuga pähe saanud ja vaatasin seda olevust suu ammuli ning mõtlesin, et see peab olema parim kohting minu terve elu jooksul.
Kui tuppa jõudsin oli Renee elutoas ja vaatas telksi ning rääkisin talle säravate silmadega oma elu parimast kohtingust ning ta küsis kohe, et millal ma teda jälle näen ja vastasin, et mitte kunagi.
Ma tahan, et see õhtu jääks mu mälestustesse kui mu elu parim kohting, ma ei taha seda ära rikkuda argieluga.
No comments:
Post a Comment