13 aastat kokku olen ma nautinud Brainstormi loomingut ja p6hjus, miks ma neist siin kirjutan on see et ma arvan, et oled m2rganud, et vahepeal on blogis suured augud, seda seet6ttu, et mul ei ole millestki kirjutada. Tegelikult on, aga ei ole tahtnud. Sest ma olen kurb, tahaks koju, tahaks OMA inimesi ja peret. Yksk6ik kui v2gev see Austraalia tundub, siis tegelikult olen ma siin yksi ja see sai mulle eriti selgeks kui olin Jamesi pere juures Sydneys. Nad on nii kokkuhoidev pere ja n2gin k6ike seda, mida minul ei ole siin.
Ainus, mis on mulle tuttav ja sydamel2hedane on BrainStormi muusika, mida saan endaga telefonis kaasas kanda ning kuulata ja kui seda kuulan, siis tunnen, et ei ole p2ris yksi. Ma ei n2e end tulevikus siin elamas, ma tahan tagasi Hispaaniasse, Gran Canariale. Aga ainult peast t2iesti soe inimene pakiks koti hetkel kokku ja l2heks Austraaliast Hispaaniasse elama, kus on veel v2hem t88d ja v6imalusi kui Eestis.
Kuid kurb t6siasi on see, et ma ei saa ka Eesti tagasi tulla, sest see, mis selles v2ikeses riigis toimub on ebanormaalne. Lugesin hiljuti artiklit "Mina,klienditeenindaja" ja ausalt 8elda tuli mul nutt peale. Ma tean, et kui ma tagasi Eesti tuleks ootaks mind samasugune elu, sest Eestis ei ole mitte mingeid v6imalusi ja see on kurb. Need palgad, mida seal inimestele makstake ei ole yleyldse inimv22rsed. Isegi 1000 eurot kuus, mis tundub paljudele v2ga suure rahana on naljanumber. Kui ma Austraalias kellelegi neid palganumbreid r22gin, siis arvatakse, et ma teen nalja ja kysitakse, et kuidas inimesed elavad nii.
Teine jube artikkel, mida lugesin on "Miinimumpalga eest t88tamine sunnib kodutuks" K6ige halvemal n2dalal Austraalias teenin ma 450 dollarit, mis on miinimumpalk, aga sellega elab 2ra ilma n2ljata ja katusega pea kohal.
Ma olen kurb, et oma koduriiki tagasi tulemine mind hirmutab ja paneb m6tlema, et mis kyll saab kui mu viisa on l2bi. Veel rohkem teeb mind kurvaks see, et Eestis on nii palju inimesi, kel ei ole v6imalik nii nagu minul, oma kotti kokku pakkida ja teise riiki elama asuda lootuses, et ehk l2heb yhel p2eval Eestis paremaks.
Aga elamine teisel pool maakera ei ole ainult lust ja lillepidu. See on v2ga tore ja l6bus alguses, aga hetk, mil m6istad, et oled t2iesti yksi, siis saad aru, mille k6ik oled maha j2tnud ja ohverdanud ainult selleks, et saaksid ISE inimv22rselt elada.
Kuid kurb t6siasi on see, et ma ei saa ka Eesti tagasi tulla, sest see, mis selles v2ikeses riigis toimub on ebanormaalne. Lugesin hiljuti artiklit "Mina,klienditeenindaja" ja ausalt 8elda tuli mul nutt peale. Ma tean, et kui ma tagasi Eesti tuleks ootaks mind samasugune elu, sest Eestis ei ole mitte mingeid v6imalusi ja see on kurb. Need palgad, mida seal inimestele makstake ei ole yleyldse inimv22rsed. Isegi 1000 eurot kuus, mis tundub paljudele v2ga suure rahana on naljanumber. Kui ma Austraalias kellelegi neid palganumbreid r22gin, siis arvatakse, et ma teen nalja ja kysitakse, et kuidas inimesed elavad nii.
Teine jube artikkel, mida lugesin on "Miinimumpalga eest t88tamine sunnib kodutuks" K6ige halvemal n2dalal Austraalias teenin ma 450 dollarit, mis on miinimumpalk, aga sellega elab 2ra ilma n2ljata ja katusega pea kohal.
Ma olen kurb, et oma koduriiki tagasi tulemine mind hirmutab ja paneb m6tlema, et mis kyll saab kui mu viisa on l2bi. Veel rohkem teeb mind kurvaks see, et Eestis on nii palju inimesi, kel ei ole v6imalik nii nagu minul, oma kotti kokku pakkida ja teise riiki elama asuda lootuses, et ehk l2heb yhel p2eval Eestis paremaks.
Aga elamine teisel pool maakera ei ole ainult lust ja lillepidu. See on v2ga tore ja l6bus alguses, aga hetk, mil m6istad, et oled t2iesti yksi, siis saad aru, mille k6ik oled maha j2tnud ja ohverdanud ainult selleks, et saaksid ISE inimv22rselt elada.
No comments:
Post a Comment