Tuesday, January 29, 2013

Hommikukohvi

Täna hommikul ärkasin ja esimese asjana vaatasin aknast välja. Taevas oli selge ja helesinine ning päike säras. 
Nautisime hommikukohvi rõdul ja tegime grilli kuna tundus nagu igavik ilma päikseta. 

Tund aega hiljem virisesin, et niiiiii palav on ja niiiiii vastik on see kuumus. Eks inimene ei ole kunagi rahul. 

Tänaseks ööks lubati uut tormi, aga kahtlen selles kuna taevas on täitsa ilus ja sinine, kuid ega iial ei tea. Tegu siiski Austraaliaga. 
Järgmised paar kolm päeva pidi veel vihma tulema eks siis näha ole. 




Tornaado üle elatud nüüd veel üleujutused jäänud


Tänane hommik algas haiglas. Aga seekord ei olnud mina haiglas vaid hoopis James, ta oli öö jooksul suutnud oma mandlid ja kurgu kinni paistetada nii et hommikul õieti hingata ei saanud.
Kiirustasime siis lähimasse haiglasse, mis oli kinni kuna on riiklik püha. Okei ehk siis nende arvates tuleb oma haigused edasi lükata.
Peale seda läksime minu vanasse lemmikusse Princess Alexandra haiglasse, mis oli õnneks ikka lahti ja läksime kohe erakorralisse. Seal pidime ootama ligi tund aega kuni meid juhatati edasi teise ruumi, kus sai veel oodata.
Ma käisin vahepeal kohvikus pirukat nosimas ja kohvi joomas ning ka ajalehte lugemas, kus vaatasid vastu ainult “head” uudised paikadest, mis on üleujutatud; tornaado kahjustustest ning paikadest, mis lähimate päevade jooksul ilmselt üle ujutatakse. Nende paikade all oli ohupiirkonnaks toodud ka minu kodukant Rosalie/Paddington, mis 2 aastat tagasi kui Brisbanes oli viimane suur üleujutus oli täiesti kahjustatud. Õnneks minu maja on suure mäe otsas seega sinna vesi ei pääse, aga all on org, millest tugeva vihma korral saab väga mõnus väike järveke kust vaja paadiga üle sõita.
Tagasi ooteruumi minnes tegin ka kiire vaatluse teiste patsientide hulgas. Tähelepanuväärsemateks olid üks välimuse järgi 90 aastane mees, kes oli ratastoolis ja kellele oli vasakusse jalga mingi imelik asjandus naha alla torgatud, nagu kanüül aga kordi suurem.
Lisaks olid seal ka kaks välimuse järgi nii 18 aastast hoora, kellel mõlemil rippusid kannikad lühikeste pükste seest välja. Tegelikult ma arvan, et need ei olnudki lühikesed püksid vaid hoopis alusüksid. Üks hoor oli (ilmselt raha teenides) käeluu ära murdnud ja pandi see tal siis kipsi. Ju siis oli nii kõva töö. Teine hoor passis niisama lolli näoga ooteruumis. Mõlemad nägid välja nagu vajaks nad üht tugevat survepesu nagu autodele tehakse.
Ahja kolmas huvitav persoon oli umbes 50 aastane naine, kellel oli selg paigast ära ja kes muudkui midagi oma kotist otsis või midagi oma kotti tagasi toppis ja tasakesi omaette ropendas ning vandus.
Samas ajal mängis taustaks uudistesaade, mis näitas õuduslugusid, mis torm tegi ja muudkui rääkis ja rääkis ja rääkis sellest, mis meid lähipäevil ees ootab. Ma ei tea, kas uudistesaate ideeks ongi inimesi paanikasse ajada, sest enne seda saadet ma ei olnud nii hirmul kui praegu.
Lõpuks peale 1,5 h ootamist võeti ka James jutule ja öeldi, et on jah mandlipõletik. Seda me juba teadsime kui sinna läksime. Peale seda pidime ootama veel pool tundi, et saaks kätte retsepti antibiootikumide jaoks.
Retsept käes läksime haigla apteeki, kus meile öeldi, et sorry pole seda ravimit, minge teise apteeki.
Läksime teise apteeki ja saime lõpuks siis ravimid kätte.
Kui autoga tagasi kesklinna sõitsime, siis teedel oli näha juurtega maast lahti tulnud puid ja palju sodi. Päeval vihma ei sadanud ja oli isegi päike väljas, aga kusagil kella 4 paiku läks taevas hirmutavalt halliks ja pilviseks ning hakkas vihma kallama.
Kui minu kodu juurde sõitsime siis nägime, kuidas kõik ohupiirkonnas olevad majad ja erinevad asutused on üritanud kindlustada hooneid kilede ja liivakottidega.  
Kodus ei ole mul elektrit olnud juba 2 päeva ja uudistest öeldi, et ilmselt elekter tuleb osades piirkondades hiljemalt tagasi kolmapäeval kuna paljud puud on kukkunud elektriliinidele ja tuul on palju kahju teinud. 

Tormituulte küüsis


Täna on pühapäev ja kolmas päev kui kallab mussoonvihma koos tugevate tuultega. Sain endale reedest – esmaspäevani vabaks ja lootsin, et saan randa minna, ujuda ja päevitada, aga loomulikult mitte. Reede hommikul ärkasin üles selle peale, et väljas oli täiesti pime ja kallas tugevat vihma. Lihtsalt terve päev sadas paduvihma. Kuna siin on nii palav, siis väljas oli täiesti võimatu olla, vastik niiske ja kleepuv.
Laupäev oli Austraalia päev, mida plaanisime tähistada ühe minu Brasiilia sõbra juures grillides ja õlut juues nagu ühed korralikud aussid ikka, aga ei saanud seda teha kuna lisaks mussoonvihmale oli laupäevaks lisandunud ka väga tugev tuul. Otsustasime, et läheme niisama linna peale ja teeme paar jooki kusagil baaris ja siis lähme koju. Mõeldud-tehtud ja koju jõudsime peolt juba kell 10.30, sest see vihm ja tuul olid lihtsalt nii meeletult tugevad. Otsustasime, et mis sa ikka tormiga teed ja käisime alksipoes ning tõime sealt ühe Russki Standart viina ja lahendasime Jamesiga pool pudelit ära ning vaatasime mingit vanakooli õudukat telekast.
Tänane pühapäev algas jälle pimeduse ja tormiga ning tuul on läinud nii tugevaks, et puud on kukkunud teedele ja elektriliinidesse, osad autoteed on üleujutatud ning teedel on palju õnnetusi. Paljud linnaosad on ilma elektrita, mis tähendab, et ka osad valgusfoorid ei tööta.
Käisime täna kinos, sest tormiga ei ole mitte midagi muud teha ja kui tagasi koju jõudsin, siis nägin, et terve linnaosa, kus ma elan on pime. Tunne oli nagu Ameerika õudusfilmis, kus noormees sind autoga koju toob ja head aega ütleb ning siis lähed tuppa, klõpsitad elektrilülitit ja tuled ei tööta. Lähed vannituppa meiki maha võtma ja kummardad kraanikausi kohale, et nägu pesta ning kui püsti tõused uuesti siis näed peeglist üleni mustsas maskis inimese peegeldust, kes su ära kägistab.
Sellepärast ütlesin talle, et tule kaasa tuppa, ma kardan. Kuna see on ikkagi vana maja, kus ma elan, siis oli hirmus seal sees pimeduses olla ja otsustasime, et ei ööbi kodus vaid ööbin noormehe juures. Tegelikult nagu ikka, mina otsustasin. Ma olen ikka naljakas küll, teisele poole maakera pole mingi probleem üksi reisida, aga ilma elektrita maja hirmutab mind.
Hetkel istun voodis ja kirjutan ning kuulan kuidas tuul vihiseb väljas ja kõigutab puid ning üritab neid maast lahti kiskuda. Vihm peksab nii tugevasti vastu katust nagu tahaks sinna augud sisse teha. Tänaseks ööks lubati tugevat äikesetormi eks siis hommikul näha ole, mis seis õues on. Järgmiseks viieks päevaks lubati samasugust hullu ilma ning siis pidi edasi minema tavaline tore päikesepaisteline ilm. 

Monday, January 21, 2013

BrainStorm

13 aastat kokku olen ma nautinud Brainstormi loomingut ja p6hjus, miks ma neist siin kirjutan on see et ma arvan, et oled m2rganud, et vahepeal on blogis suured augud, seda seet6ttu, et mul ei ole millestki kirjutada. Tegelikult on, aga ei ole tahtnud. Sest ma olen kurb, tahaks koju, tahaks OMA inimesi ja peret. Yksk6ik kui v2gev see Austraalia tundub, siis tegelikult olen ma siin yksi ja see sai mulle eriti selgeks kui olin Jamesi pere juures Sydneys. Nad on nii kokkuhoidev pere ja n2gin k6ike seda, mida minul ei ole siin.

Ainus, mis on mulle tuttav ja sydamel2hedane on BrainStormi muusika, mida saan endaga telefonis kaasas kanda ning kuulata ja kui seda kuulan, siis tunnen, et ei ole p2ris yksi. Ma ei n2e end tulevikus siin elamas, ma tahan tagasi Hispaaniasse, Gran Canariale. Aga ainult peast t2iesti soe inimene pakiks koti hetkel kokku ja l2heks Austraaliast Hispaaniasse elama, kus on veel v2hem t88d ja v6imalusi kui Eestis.

Kuid kurb t6siasi on see, et ma ei saa ka Eesti tagasi tulla, sest see, mis selles v2ikeses riigis toimub on ebanormaalne. Lugesin hiljuti artiklit "Mina,klienditeenindaja" ja ausalt 8elda tuli mul nutt peale. Ma tean, et kui ma tagasi Eesti tuleks ootaks mind samasugune elu, sest Eestis ei ole mitte mingeid v6imalusi ja see on kurb. Need palgad, mida seal inimestele makstake ei ole yleyldse inimv22rsed. Isegi 1000 eurot kuus, mis tundub paljudele v2ga suure rahana on naljanumber. Kui ma Austraalias kellelegi neid palganumbreid r22gin, siis arvatakse, et ma teen nalja ja kysitakse, et kuidas inimesed elavad nii.

Teine jube artikkel, mida lugesin on "Miinimumpalga eest t88tamine sunnib kodutuks" K6ige halvemal n2dalal Austraalias teenin ma 450 dollarit, mis on miinimumpalk, aga sellega elab 2ra ilma n2ljata ja katusega pea kohal.

Ma olen kurb, et oma koduriiki tagasi tulemine mind hirmutab ja paneb m6tlema, et mis kyll saab kui mu viisa on l2bi. Veel rohkem teeb mind kurvaks see, et Eestis on nii palju inimesi, kel ei ole v6imalik nii nagu minul, oma kotti kokku pakkida ja teise riiki elama asuda lootuses, et ehk l2heb yhel p2eval Eestis paremaks.


Aga elamine teisel pool maakera ei ole ainult lust ja lillepidu. See on v2ga tore ja l6bus alguses, aga hetk, mil m6istad, et oled t2iesti yksi, siis saad aru, mille k6ik oled maha j2tnud ja ohverdanud ainult selleks, et saaksid ISE inimv22rselt elada.


Wednesday, January 16, 2013

I'm from Moscow

Viimasel ajal tööl tutvustan end inimestele kui venelane, sest see säästab mind lollidest küsimustest teemal, mis ja kus on Eesti, mis keelt seal räägitakse, kui palju inimesi Eestis elab ja kas meil on elekter.

Vahest muidugi juhtub ka piinlike lugusi, näiteks ükskord üks mees hakkas sellepeale minuga puhtas vene keeles rääkima, mille peale ma oma väga vigases vene keeles teatasin, et ma sündisin Eestis. Õnneks oli tegu ka natuke kummipeaga, et ta rohkem midagi ei küsinud. 

Üldjuhul ma olen avastanud, et ma meeldin inimestele palju rohkem kui ütlen, et ma olen venelane. Võib olla seetõttu, et nad ei tea Eestist mitte midagi ja see tundub nagu mingisugune jube hirmus koht nende jaoks. 




Aastavahetus Sydneys

31. detsembri varahommikul istusin Brisbane'i lennujaamas lennukile ja s6itsin Sydneysse aastavahetuseks. Vastas oli mul James, kes oli vastu tulnud oma venna t88autoga. Selline kahe istmega ja suure kastiga auto, mis Austraalias t2iesti tavaline s6iduvahend on.

James vana nimega Jakov on Austraalias syndinud horvaat. Meie kohtusime Brisbanes minu t88 juures kui ta oma perele kingitusi ostis j6uludeks. Myysin talle suure hunniku oma firma tooteid ja vaene poiss kulutas 500 dollarit. Ta ytles mulle too p2ev, et ma olen 6el ega tohiks vabalt ringi jalutada ja mehi raha kulutama panna. Ma arvan, et tal on 6igus.
Ta vanemad p6genesid aastakymneid tagasi siia s6ja eest ja elavad nyyd r66msalt siin Austraalias. Jakovi nimi muudeti Jamesiks siis kui ta oli paariaastane kuna Aussid ei suutnud seda h22ldada. Ahja ta vanemad p6genesid siia paadiga.

Igatahes v6tsid nad mind oma majja v2ga lahkesti vastu ja sain kohe p2ris oma toa endale kuna Jamesi vanemad on sygavalt usklikud ja seega mitte abielus vastassoost inimesed, et tohi yhes toas 88bida. Isegi mitte nende vanim tytar ja tema kihlatu, kes on olnud koos 5 aastat ja kes elavad koos, ei tohi nende majas yhes toas 88bida.

Esimene p2ev k2isime Jamesi, tema kahe 6e Claudia ja Elisha ning Elisha kihlatu Viekoga (ka horvaat) rannas.

Brisbanes ei ole ju normaalset randa, seega ma olin v2ga 6nnelik, et j2lle ookeani 22rde sain ja l2ksime tydrukutega kohe ujuma ning esimese poole tunni jooksul oleks peaaegu surma saanud kuna tugeva tuule t6ttu kaotas yks windsurfingut (ma ei tea kuidas see eesti keeles on) teinud mees kontrolli ja lendas suurel kiirusel oma lauaga meie poole nii et ma sain millegiga vopsu vastu kukalt ja lendasime k6ik ylepeakaela vette. 6nneks midagi hullu ei juhtunud, lihtsalt ehmatus oli suur.

Hiljem l2ksime sushit ja j22tist s88ma ning jalutasime niisama m88da randa ringi. Koju j6udes tegi ema meile k6igile j2lle syya ja asusime 6htuks valmistuma. Mina ja James plaanisime minna kesklinna Sydney ilutulestiku vaatama. Jamesi ema viis meid autoga rongijaama ja ytles, et James peab andma mulle tema ja nende kodu telefoninumbri, sest 2kki midagi juhtub ja me kaotame yksteist linnas 2ra. Samasugune muretseja nagu minu emme, kes teatas mulle, et pitsa kojutoojad on k6ik m6rtsukad.

Linna s6it rongiga v6ttis aega yle poole tunni ja linn oli meeletult inimesi t2is, k2isime erinevates baarides ja pubides ning kell 11.30 asusime Harbour Bridge'i poole teele, et ilutulestikku n2ha. P2ris v6imas oli teine kyll, h2sti pikk ja uhke. Kael oli natuke kange ka hiljem.8eldakse, et Sydney ilutulestik on maailma k6ige v6imsam,ma ei ole mingi ilutulestiku ekspert, aga p2ris uhke oli kyll.

Koju j6udsime alles hommikul vara, kusagil kell 5,6 peale seda kui olime k2inud l2bi k6ik v6imalikud baarid, joonud 2ra meeletus koguses alkoholi alustades 6llest l6petades tekiila shottidega. K2isime nii normaalsetes baarides, kui ka t2iesti imelikes underground baarides ja p6ikasime sisse ka yhte geiklubisse, kus oli ainus naine umbes 200 geimehe seas. Ja yleyldse miks alati geimehed nii head v2lja n2evad?

1 jaanuaril otustasime, et k2ime 2ra Sydney Eesti Majas ja yhes horvaatide klubis. Eesti Maja asus v2ga j6ukas linnaosas ja sealt sai osta 6lut, leiba ja muud Eesti kraami. Hirmkallilt muidugi. 6 pudeli Saku Originaali eest tuli v2lja k2ia 40 dollarit.

Inimesed nagu arvata oli, seal majas v2ga s6bralikud ei olnud. Vaid 1 mees, kes v2ga tugeva aktsendiga eesti keelt r22kis oli s6bralik, ylej22nud 10 inimest istusid vaikselt suud teadagi mida t2is ega teinud minust yldse v2lja. James oli sellest v2ga yllatunud ja siis ta ytles et ei uskunud mind varem kui ytlesin et eestlased v2he imelikud ja ylbed on, aga et nyyd kui ise n2gi, siis usub kyll. Ahja majas oli ka suur onu Tomi pilt kikilipsuga yleval, mille peale James kysis, et kes see imelik on. Ma teatasin, et president, mille peale ta omaette naeris.Tead ju kyll seda pilti, kus ta kommionu naeratust teeb?

Peale seda k2isime yhes horvaatide klubis, kus ka mind kui t2iesti v66rast v2ga s6bralikult vastu v6eti. Horvaate on siin Austraalias v2ga v2ga palju ja neil on suur, tugev ja j6ukas kogukond. Nad on yks v2ga uhke rahvus, tundub et isegi uhkem kui venelased. Kusjuures horvaadid on k6ik normaalset kasvu nagu mina, ma olin kohati isegi lyhike seal koljatite keskel. Elisha on minupikkune ja Claudia, kes on 12 on mulle poole peani. Istusime seal klubis natuke, tegime v2ikse 6lle ja peale seda l2ksime linna peale edasi seiklema.

Jalutasime linnas, k2isime botaanikaaias ja otsustasime (okei mina otsustasin), et l2hme Kodus ja V66rsil Summer Bay randa, mis asub Sydneyst nii 50 minutilise autos6idu kaugel. Tegelikult ei ole ranna nimi Summer Bay vaid Palm Beach ja asub ta kaugel kaugel m2gedes.

James j6udis teel 1000 korda n2rvi minna teiste autojuhtide peale, sest liiklus Sydneys on p2ris tyytu ja n6uab palju aega ja kannatust, iga teine juht on pooletoobine.

Kui l6puks kohale j6udsime, siis see rand oli t2pselt selline nagu sarjas! Ainult Alf ja Fisher olid puudu. Jalutasime seal ringi ja ma olin muidugi ekstaasis, mille peale James teatas, et ma olen ikka jube imelik, et see nii n6me sari. Ma ei lasknud end sellest h2irida ja vatrasin edasi kui 2ge see rand ikka on. Kui seal rannaliiva peal istusin, siis oli tunne kyll selline, et olen ise Kodus ja V66rsil sarjas. Soovitan k6igile minna, v2ga lahe kogemus. See rand oli palju ilusam kui kuulus Bondi rand, kuhu k6ik turistid l2hevad Sydneys. Majad ymberringi olid ehitatud kaljudele ja vaatega ookeanile, kindlasti hirmkallid. 

Tahaks veel sinna tagasi minna, me j6udsime sinna ysna 6htul ja vesi oli kylm seega ujuma ei l2inud.

Tagasi koju j6udsime alles hilja 6htul ja avasime siis ka 2 Saku Originaali, vaatasime nats telksi ja l2ksime 2ra magama.

2. jaanuar oli j2lle kultuurip2ev. Alustasime hommikut jalutusk2iguga l2himasse poodi - 40 minutit koos Maksiga. Maks on Jamesi Siberi Huski, jube armas kutsa. Jalutamine n2gi v2lja nii, et tema jalutas ja mina jooksin j2rel. James on talle 6petanud, et enne tee yletamist tuleb istuda ja vaadata et auto ei tule.  

K2isime poes, ostsime heeringat ja hapukoort ning jalutasime tagasi koju. Koju j6udes olid Elisha ja Vieko seal ja asusime syya tegema. Ma tegin horvaatidele heeringat hapukoore, muna, tomati ja sibulaga ning James tegi mingisugused horvaatia vortsimoodi asju grilli peal mingis punases kastmes, nimi oli nii keeruline, et suuda meenutada. Maitsev oli kyll. Heeringas l2ks k6igile peale ja taldrik s88di hoobilt tyhjaks. Saku Originaalidele l88di ka p2kad silma ja kiideti ning 8eldi et v2ga hea 6lu on.

Peale s88ki k2isime rannas ja hiljem j2tkasime kultuurselt. Vaatasime yle Harbour Bridge'i ja ooperimaja. Ooperimaja on v2ga v6imas - kaugelt. L2hedalt vaadates on nagu meie linnahall Tallinnas: vana, must ja kole. Sellest hoolimata mulle v2ga meeldis, ymber ooperimaja oli suur melu, seal on h2sti suur v2libaar nimega Opera baar, kus too p2ev esines b2nd, tegime v2ikesed spritserid ja nautisime ylisooja ilma. Suutsin oma peanaha 2ra p6letada ja lyhikesed pyksid jalga p2evitada.

James muudkui s6idutas mind too p2ev m88da linna ringi ja n2gin igasugu lahedaid linnaosasid. 6htul k2isime Vene majas, kus meid kohe v2ga soojalt vastu v6eti erinevalt Eesti majast. Ajasime seal veidi juttu ja meile r22giti ajaloost ja 8eldi, et kui ma Sydneysse elama asuda kavatsen siis nende klubis saan hoobilt t2isliikmeks. Vodkat ei pakutud. Nad peavad seal ka v2ikest vene restorani, mis too p2ev kahjuks kinni oli.
Tegelikult me selle resto p2rast sinna l2ksimegi ja kuna see oli kinni siis kurvalt asusime uut kohta otsima. James viis mu kohta nimega  "V2ike Itaalia", mis kujutab endast suurt sise6u, mis on t2is Itaalia restorane ja kus elavad k6ik itaallased. Kogu sealne 2ri kuulub itaalia maffiale. Istusime seal yhte restosse maha ja s6ime 6htust ning v6tsime ka v2ikse veini.
Seal olles oli tunne t2pselt nagu Itaalias. Ymberringi on ainult itaallased ja ei ole seda n6medat ausside no worries jama s88gi alla ja s88gi peale. Peale Summer Bayd on see mu teine lemmikkoht Sydneys.

3. jaanuaril alustasime oma p2eva taas rannaga, ujusime ja tegime v2ikse hommikus88gi ning kohvi. 

James hirmutas mind vees ja ytles, et enamik hairynnakuid toimub p6lvek6rguses vees, et need on v2iksed haid, kes on k6ige kurjemad, mitte need suured, keda L6uad filmis n2eb. Ma ei usu teda. 
 
Hiljem k2isime veel linna peal jalutamas, tegime v2ikse shoppingutuuri ja kell 4 pidin olema lennujaamas, et tagasi Brisbane'i lennata. Olin eelviimane inimene, kes check-ini lasti ja seda selleks, et saaksin oodata seal 2 tundi kuna lend hilines ning kui l6puks pardale sain, siis ootasin veel pool tundi, et lennuk stardiks ning enne maandumist teatas piloot, et Brisbane kohal on v2ga tihe liiklus, me nyyd tiirutame pool tundi Gold Coasti kohal ringi enne kui maanduda saame.
Vot selline seiklus. 

Brisbanest on mul juba selline kopp ees, mis siis et ta on suuruselt nagu terve Eesti, ei toimu siin mitte kui midagi. Isegi p2ris randa ei ole. Ma nyyd just m6tleingi siin, et kas liigun edasi Sydneysse v6i l2hen tagasi Melbourne'i.

Minu hea s6branna Annica ytles mulle kunagi, et Austraalias ei ole m6tet plaane teha, et Austraalia teeb sinu eest ise plaanid ja see on t6si. Ma ei ole teinud iseenda arendamise vaatenurgast mitte midagi mida ma tahtsin teha enne kui siia tulin. 

Muidugi olen n2inud ilusaid kohti ja suuri linnu ning kohanud palju erinevaid ja huvitavaid inimesi, kuid ma kardan, et kui Brisbane'i j22n, siis muutun samasuguseks no worries  aussiks nagu nad k6ik siin on. Elavad siin oma lihtsat elu, teevad v2ikse 6lle v6i kaks peale t88d ja elu nagu lill. Ma olen ikka yks imelik olend, kunagi pole rahul ja tahan liiga palju.