Alates esmasp2evast t88tan ActionAidi asemel peaasjalikult Amnestyga. Esimesel p2eval pandi mind maha kusagil uusarendusrajoonis, kus k6ik majad olid yhesugused ning pooled majad olid tyhjad.
Koputasin kogemata erivajadustega inimeste uksele, kus ukse avas nende hooldaja. Tore mees, kelle nime ma kahjuks juba t2naseks olen unustanud. Ta kutsus mind lahkesti sisse ja tutvustas mind maja elanikele, kelleks olid 3 downi syndroomiga meest. Ma ei ole kunagi downi syndroomiga inimestega r22kinud, seega olin p2ris n2rvis ega teadnud, kuidas nad reageerivad, aga nad olid v2ga toredad ja asjalikud. Pakkusid mulle teed ja kypsiseid ning n2itasid oma joonistusi ja m2nguasju. Tore, et nad saavad elada inimv22rset elu ega ei ole kusagil asutuses kinni.
Kui nende majast lahkusin, siis paar maja edasi n2gin paljast meest ning peale paljast meest sattusin Dale'i ja Damoni juurde. Damon hakkas annetajaks ka. Istusin seal oma 1,5h, ajasime poistega juttu, j6ime paar kokteili ja kui mu t88p2ev l2bi sai, siis nad saatsid mu ilusti sinna, kus mu van mu peale korjab.
No comments:
Post a Comment