Uus t88 ehk paljad peenised riietuskabiinis

Paar n2dalat tagasi sain omale ka uue t2iskohaga t88 yhes meesteriiete poes, mis kannab nime Politix. T88tan kesklinnas suures kaubamajas. Palka makstakse tunnip6hiselt ja natuke lisa saab ka myygi pealt. Seega ideaalne. 

T88 nagu t88 ikka, aga kuna enamik kliente on mehed, siis nalja ja imelikke juhtumisi on juba omajagu olnud. See oli vist mu teine t88p2ev kui mees v2risevate k2tega tagasi tuli ja oma numbri j2ttis ja ytles, et ma talle helistaks. Ma ei julgenud helistada kuna oma numbrit j2ttes oli ta juba infarkti 22rel. See selleks, aga yks teine mees, kellele viisin suurema numbri teksapykse kabiini proovida v2lgutas peenist. Mu arust ei olnud seal midagi vaadata, seega keerasin selja ja jalutasin minema. Olenemata vormist tahavad k6ik mehed, kes triiks2rki selga proovivad end minu ees ka s2rgist lahti riietada. Ma ei pane pahaks, kui seal midagi head vaadata on, aga mingisugune punnis 6llek6ht ja rippuvad rinnad mind ei huvita. See on ainult kybeke tavaliselt t88p2evast. 

M6ni p2ev tagasi jalutas meie kaubamajas ringi t6eline Adonis. Pikk, musklis ja heleda peaga. Tegin siis asja ja kysisin, et kas saan aidata tal midagi otsida. Ta teatas, et otsib triiks2rki. Valisime siis paar tykki v2lja ja juhatasin ta riietuskabiini. Selgus, et musklid nii suured, vaja suuremat s2rki. Kui suuremate s2rkidega tagasi j6udsin, siis ootas ta mind, kabiini uks lahti. Ulatasin talle s2rgid ja ta panni nad nagisse rippuma nind v6ttis oma s2rgi seljast 2ra. Pyha Jeesus ja Mooses ma ytlen! Ma oleks ise peaaegu infarkti saanud. Ma ei l2inud kuhugi, j2in meelelahutuseks seda jumalust vaatama!

S2rk leitud jalutasin tagasi leti juurde ise peaaegu, et pimestatud sellest mehest. Maksis ilusti oma s2rgi eest 2ra ja hakkas siis uurima, et kas ta v6ib 2kki mu telefoninumbrit paluda. Ma ytlesin oma tavalises kalgis olekus, et j2tku enda oma kui tahab. J2ttiski. Tuli veel tagasi teine p2ev ka, et teksapykse osta. Aga ei v2lgutanud midagi.

Igatahes Adonise 6ige nimi on Jesse ja tegu on s6jav2elasega. Loomulikult. Ta tuli just hiljuti Afganistaanist tagasi ning see oli tema viimane missioon nagu aru sain. Hetkel on ta Mehhikos puhkusel ning kui tagasi tuleb, siis l2hen Adonisega dringile.

Doktor John

Minu koristust88d viisid mind ka Doktor Johni juurde. John smsis ja uuris, et kas saan talle paariks tunniks koristama minna, vaene rott nagu ma olen ei saanud 2ra 8elda ja seekord kysisin 25$ tunnis. 

John on pikka kasvu, ylekaaluline ja kiilanev arst, kuid kellel on Robert Downey Jr silmad. Vaata pilti siin. Kui ta natuke rohkem enda eest hoolt kannaks oleks ta hea partii, kuna huumorisoont ja m6istust on talle ikka antud.

Kahjuks ei oska John pesta n6usid, riideid ega suuda oma kodu organiseerida. Mind ootas ees superluks korter, vaatega Brisbane'i j6ele ja Story Bridge sillale. Kahjuks olid k6ik p6randad t2is riideid, raamatuid, pabereid, musti sokke ja mida iganes ette v6id kujutada. Ehk siis minu jaoks paradiis kuna ma ju armastan organiseerimist.

John palus siis et v6taksin tolmu 2ra, t6mbaks tolmuimejaga p6randad yle ning peseks n6ud 2ra. Aitasin tal ka musta pesu 2ra sorteerida kuna ta ei tea, kuidas pesu pesta. 6petasin, et valge pesu tuleb koos pesta ja v2rviline koos ja musta v2rvi pesu koos. Natuke koomiline, et mees, kes suudab sydant siirdada ei saa hakkama lihtsa t88ga nagu pesu pesemine. Ytlesin talle, et olen ka professionaalne organiseerija, et kui ta tunneb yks p2ev et tahab natuke rohkem oma elamise koduks muuta, ta mulle m2rku annaks. Ilmselgelt on ta natuke memmepoeg, kes kaua kaua kodus elas ega suuda enda ja oma kodu eest ise hoolt kanda. 

Marciga elades olen saanud suure kogemuse, kuidas k2ituda inimesega, kes ei suuda midagi 2ra visata ning kuidas neid aidata. Kirjutan sellest m6nes teises postituses. 

Ahja Johnil oli ka teine koristaja, kes tuli vannitubasid kyyrima. Tegu oli umbkeelse poolatariga, kellele pidin oma v2ga vigases vene keeles selgeks tegema, mida vaja teha on. 

Igatahes loodan, et John kutsub mind veel koristama kuna hea oleks kui saaks kord, kaks kuus nats lisaraha teenida.

India pulm

Kodutu ja t88tuna olles yritasin v2lja m6elda igasuguseid legaalseid plaane kuidas k2rmelt sularaha teenida ning otsustasin, et panen yhte suurde kuulutuste portaali yles kuulutuse, et otsin koristaja, n6udepesija, pesupesija mis iganes t88d ning oman 3 aastast kogemust. Tegelikult see ei ole vale, lihtsalt kogemus on ainult oma kodus olnud.

P2ev hiljem helistas mulle mingi naine ja uuris, et kas mul on v6imalik minna talle appi laup2eva 6htul n6usid pesema paariks tunniks. R66msana et kuskilt ometi raha sisse hakkab tulema olin n6us ja lolli peaga kysisin ainult 20 daala tunnis palgaks. Tegelikult oleks v6inud kysida 40 kuna tegu laup2evaga ja hilise kellaajaga. 

Laup2eval s6idutas Marc, kelle diivanil ma siiani elan mind t88le. Kohale j6udes ootas meid ees suur maja, mille ees seisis oma 20-25 autot. Esialgu ei osanud ma midagi kahtlustada ja m6tlesin, et ju mingi suurem synnip2ev on, aga kui uksele koputasin ning selle avas valges pidzaamas india mees, siis m6tlesin kyll, et kuhu kurat ma nyyd sattunud olen. 

Astusin uksest sisse ja oleks peaaegu pimedaks j22nud India prouade s2delevatest riietest, ehetest ja k6igest muust mis nad endale kylge pookinud olid. Perenaine tuli siis mulle n2itama, et mida vaja teha on. Minu t88 seisnes suurte pottide ja riisikeetja pesemises. Ehk siis passisin seal 5 minutit, pesin yhe poti 2ra ja siis passisin j2lle 5-10 minutit. Elu k6ige lihtsam t88 ja ausalt oli mul hea meel, et 40$ ei kysinud tunnis kuna tegelikult ei teinud ma seal suurt midagi. 

Tuli v2lja, et perenaise vend peab pulmi. Neil oli k2sil pulmade esimene p2ev. Tahtsin v2ga pilte teha, aga kartsin, et ehk peavad nad mind siis mingiks vene spiooniks.

Mul oli tunne, et olen kuhugi teise dimensiooni sisse astunud kuna esiteks paistsin ma v2ikeste indialaste seast ikka p2ris h2sti silma ja teiseks need riided, toidud ja muusika on lihtsalt nii harjumatud. 

Irooniline on see, et indialased on rahvus, keda siin austraalias elades olen t6siselt vihkama hakanud. Mu arvamus muutus india naiste suhtes, nad on v2ga toredad, aga ausalt india mehed...ma parem j2tan enda teada, mida ma neist arvan. 

Perenaine pakkis mulle 6htu l6pul suure hunniku s88ki kaasa, ma ei tahtnud ebaviisakas olla ega 2ra 8elda, aga ma v2ga india toitu ei armasta. Viimati kui seda s6in sain toidumyrgituse.

50$, toidukoti ja kultuurišoki v6rra hiljem lugesin oma laup2eva 6htu l6ppenuks. Viisin toidu koju kuna maja meil inimesi t2is ning ytlesin poistele, et kes tahab s88gu 2ra. 

L6ppu ka yks India pulmatants:

Kodutu Sille

Seekord ma ei teegi nalja. Minu Austraalia seiklused on viinud mind sinnamaani, et olen ametlikult kodutu ja elan s6bra elutoas diivanil, punane kohver lojaalselt mu k6rval ning pangaarvel peaaegu tyhjus.

Mis juhtus kysite? Saatsin t88 perse s6na otseses m6ttes, sest ei viitsinud seda Surnumere jama enam myya ja inimestele muudkui pinda k2ia. Ma t6siselt vihkan myygit88d. Oma rumala peaga arvasin, et suudan siis kohe k2rmelt uue t88 leida, aga ei. Eks olin loll ka ja otsisin ainult, et kuhugi poodi t88le saaks ja j2tsin ettekandja/baaridaami kohad kahe silma vahele. 

Kui t88d ei ole, siis ei ole ka raha. Ja inimesed, kes mind tunnevad teavad, et ma pole eriline s22stukunn. Peale paari n2dalat sai selgeks, et vaja leida uus ulualune. Ytlesin oma Uus-Meremaa korterinaabrile, et nyyd on nii, et olen vaene ja ei jaksa yyri maksta, et kolin v2lja. Tema nuttis, mina nutsin. Kohe t2itsa valus hakkas kui m6tlesin, et enam me ei elagi koos. 

Kolisin oma s6bra Marci juurde, kel on oma maja. Aga see maja vajab k6vasti koristamist, remonti ja t88d. Nii ma siis tasungi talle seal elamise ja minu toitmise eest. Koristan ja v2rvin seinu ning vahest jalutan ka yhe majanaabri rotveilerit.

Aga uskuge v6i mitte, ma olen t2iesti rahul. Ma tean, et saan tagasi jalule ning tulen sellest v2lja. Olgugi, et esimene p2ev Marci juures ma muud ei teinud kui nutsin ja m6tlesin, et miks nii l2ks ning haletsesin ennast.

T2naseks olen j6udnud arusaamani, et see on vaid v2ike t6rge, olen tulnud v2lja palju hullematest olukordadest. 

Selleks, et mitte p2ris hulluks minna sain m6ned p2evad tagasi kokku Michaeliga (minu b2ndis6ber), kes kostitas mind hommikus88giga, pyhkis pisaraid ja andis n6u. Kahjuks ei n2e me eriti tihti, aga kui me n2eme, siis see on nagu ma oleks avastanud terve maailma t6e. 

Michael ytles mulle k6ike seda, mida ma tegelikult ise juba teadsin, aga mida oli vaja korrata. Peale meie pikka jutuajamist, eneseleidmist ning enesehaletsusele jalaga andmist tundsin, et olen nagu uus inimene. Tegelikult kas nyyd uus, aga lihtsam see parem ja tugevam versioon endast.

Korjasin ennast kokku ja printisin v2lja terve hunniku CV-d. Jalutasin ringi kymneid kilomeetreid m88da Brisbane'i ning jagasin oma CV-d igale poole. 

Vedas ja sain yhe poole kohaga t88otsa hotellis ja ka yhe haltuura koristusotsa yhe pere juures. Otsin siiani t2iskohaga t88d, kuid tean, et leian selle l2hiajal. Hetkel on lihtsalt natuke vaiksem aeg t88lainel terves linnas.

Kodutu v6i mitte, alla ei kavatse ma anda. Imelikul kombel olen ma hetkel v2ga rahulik. Palju rahulikum kui siis kui seda Surnumere jama m88da kaubanduskeskusi myysin. Sellest hullemat t88d ei ole olemas. Isegi nende inimeste t88, kes deodorantide tarbeks higihaisu nuusutavad, on parem kui Surnumere kosmeetika myymine kaubanduskeskuses. 

Seega 2rge muretsege, mul on k6ik h2sti. Kodutu v6i mitte!

:)